Ülesanne 4

1) Nimeta vähemalt 5 sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust või hinnangut :

• „Kui keegi mind vale pilguga vaatab, siis tekib mul kohe tunne, et olen täielik idioot ja ma pean lahkuma.“
• Kardetakse restoranides einestada, sageli tuntakse ebamugavustunnet, justkui kogu täheleoanu oleks suunatud neile, kuna teised inimesed vaatavad neid ning nad kardavad, et võivad seetõttu toitu, söögiriistasid vms maha pillata.
• „Tunnen ennast enamuse ajast veidriku/friigina, sest kuidas ma saan karta teisi inimesi, ma pole sellest kunagi kuulnud.“
• „Tunnen samasugust hirmu põhimõtteliselt nagu oleksin elu ja surma olukorras, kuid see on täiesti ebareaalne.“
• Oma kogemuste jagamisega loodavad sotsiaalfoobiaga inimesed aidata teisi omasuguseid, kes on alles probleemi alguses.
• Palju vaeva nähakse sõprade leidmisel/saamisel, kuna sotsiaalsed situatsioonid teevad sotsiaalfoobiaga inimesi närviliseks.
• Paljud sellised inimesed pöörduvad alkoholi poole, kuna see on ainus, mis aitab neid sotsiaalses situatsioonis maha rahustada.

2) Millised olid kesksed märksõnad abistamisprotsessis :

• patsiendi enesetundest ning mõtetest huvitatud olemine, samuti peaks huvi tundma patsiendi muredest ja probleemidest.
• vaadata üle kodutöö, andes positiivset tagasisidet, automaatmõtete vaidlustamine ja arutelu.
• lõõgastumisharjutused- ärevuse tekkimisel tuleks harjutusi korrata- nt hingamise jälgimine-tähtis on sügav läbi nina hingamine.

3) Kuidas terapeut aitas seda patsienti :

• enne psühholoogilise abi andmist vaatas üle valu füüsilised sümptomid.
• Läbi valu iseloomu kirjelduse ja tekkimise, aitas kindlaks teha need tegurid, mis valu põhjustavad ning kuidas need tegurid patsienti mõjutavad.
• Kasutades peegeldamist tegi ta patsiendi öeldust kokkuvõtte ning sellest lähtudes jõuti selgusele, et valu on patsiendi jaoks tõsine probleem.

4) Arutle: kuidas ärevushäirega inimese mõtteid muuta:

Et muuta ärevushäirega inimese mõtteid tuleks kõigepealt välja selgitada tema negatiivsed automaatmõtted ning neid hinnata. Patsient ise peaks rääkima, milles tulenevalt peaks ta ka otsustama, kas tema mõtted on reaalsed või mitte. Vastus tuleks leida ka küsimusele, kas mõni patsiendi hirm on ka reaalselt toimunud- antud patsiendi puhul oli tema hirmuks kohvikus kandiku maha pillamine (kuigi situatsioon polnud varem aset leidnud). Patsient väljendas oma mõtteid ja tundeid, kuidas ta kohvikus ennast tunneb (kohmakas, ilmnevad paanika sümptomid, närvilisus). Mõtete muutmisel tuleb kasuks uute käitumuste omandamine läbi toimetuleku strateegia (kuidas toimid kui sinu kartus peaks ka päriselt juhtuma).

5) Nimeta peegeldavaid vastuseid terapeudi poolt:

• „Te ei ole kindel?”
• „Te olete ikka mures kuigi arst/spetsialist ütles, et Teiega on kõik korras ning ka analüüsid näitasid, et kõik on korras?”
• „Kas muhud/kühmud tekivad ja kaovad järsku?”
• „Kas Te kontrollite pidevalt kühmude olemasolu?”