Ülesanne 3

Patsient on 30-aastane naisterahvas, kellel on kaksikud 7-aastasd tütred ning 3-aastane poeg. Ühel kaksikutest avastati hiljuti 1. tüübi diabeet. Nüüd tunneb laste ema ennast ärevana, sest on kuulnud oma tuttavate käest, et kuna ühel kaksikutest esineb diabeet, siis on suur tõenäosus, et ka teine kaksikutest võib olla diabeetik. Ka ema ise on väga palju lugenud haiguse geneetika kohta, mis on tema ärevust ka suurendanud (ühemunakaksikutel haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35-50%-l juhtudest ka teine kaksikutest). Seetõttu oli ema veendunud, et ka teisel tütrel peaks alustama diabeediravi, mis sellest, et perearst oli kinnitanud, et tema tütar on terve.

Tegevused:
- rahustan vanemaid (ema) ning selgitan, et paanikaks ei ole põhjust.
- selgitan vanematele (emale), diabeedi olemust, veresuhkru monitoorimist ja ravi.
- kuna ema ei rahusta perearsti kinnitus, et laps on terve, siis suunan perekonna endokrinoloogi vastuvõtule, kes vajadusel suunab neid edasi diabeediõe juurde.
- soovitan emal suhelda ka teiste omasuguste vanematega nt diabeedifoorumis- see võib aidata ärevust maandada
- selgitan patsiendile, et diabeet pole haigus, vaid elustiil ning sellesse ei saa traagiliselt suhtuda, sest muidu jääb elu elamata.
- toon patsiendile ja nende vanematele näiteid Eestis ning ka välismaal elavatest diabeetikutest, kes on suutnud oma diabeeti kontrolli all hoida (nt. Märt Pius, Priit Pius, Nick Jonas, Gary Hall, Kris Freeman, Halle Berry).

Antud olukorras oli väga keeruline emale selgeks teha, et tema teisel tütrel ei pruugi diabeet tulla, kuna see tõenäosus on 35-50%, mis on tegelikult üsna suur. Kuid kui ka teine tütar peaks haigestuma, siis on Eestis spetsialiste, kes oskavad perekonda aidata ning vajadusel ka nõustada, mida tuleks kindlasti ka vanematele rõhutada. Tähtis on, et vanemad jääksid ise rahulikuks ja ei suhtuks oma lastesse teistmoodi kui varem. Kui ema ärevus pole taandund ka peale spetsialistidega rääkimist, siis võib ta enda rahustuseks mittediabeetikutest lastel samuti natukene rohkem silma peal hoida ning jälgida, kas neil esineb diabeedile tüüpilisi sümptomeid (janu, sagedane urineerimine, söögiisu tõus ja samaaegselt kehakaalu langus).

Ülesanne 2

Selgitamiseks valisin ärevushäirete mudeli nr 1.

Esialgu hakkab inimest häirima mingisugune väline tegur, milleks on tavaliselt mingisugune olukord. Selleks võib olla näiteks klaustrofoobia korral lifti kasutamine, mida enamasti püütakse vältida. Ärritaja esinemisel hakatakse tajuma hädaohtu ning kaob kontroll olukorra üle. Hädaohule järgneb kartusseisundi tekkimine, millele vastavalt ka reageeritakse. Füüsilistest sümptomitest võivad esineda südamekloppimine, higistamine, õhupuudustunne ja iiveldus. Antud sümptomeid hakkab inimene tõlgendama katastroofina. Sümptomite esinemine suurendab aga inimese uskumust, et tegu on eluohtliku olukorraga, mida püütakse iga hinna eest vältida.  

Ülesanne 1

Minu esitlus asub siin: http://www.slideshare.net/MarilinNiilus/sotsiaalfoobia-47202753